Ränne on toimunud nii intensiivselt, et selles mingi joone vahele tõmbamine on osutunud raskeks. Esimesena jõudis Eestisse suur-konnakotkas Sander (11.aprill), aga ta ei läinud kohe mullusele pesapaigale, vaid jõudis 10 päevaga väisata Lätit, lennata ümber Peipsi ja ka Edela-Eestis ära käia. Ning siis saabus pesapaika Tartumaal. See on üsna erandlik käitumine. Võimalik, et paks lumekate ajas kotka segadusse.

Uudis on kirjutatud Ecotoni telemeetriakonverentsi ajal Wierzbas, Poolas, üsna lähedal merikotkas Sillu peatuskohale...

Mitmete rändlindude vaatlused eri Euroopa piirkondades on üsna sarnaste tulemustega - linnud ei toimeta nii nagu tavapäraselt, vaid kasutavad kas neile ebatavalisi peatuskohti või rändavad hoopiski tagasi lõuna poole. Sama asja võime märgata meie saatjatega lindude puhul - Raivo ja Priidu lendasid paarsada kilomeetrit tagasi lõuna poole ja konnakotkad Iti ning Sander on jäänud pidama Bulgaariasse. Iti peatuskohas käisid vaatamas kolleegid Bulgaariast ja leidsid Iti täie tervise juures (üks pilt galeriis on ka sellest käigust). Aga et ilm on sealgi väga külm, siis selle tõttu Iti ilmselt edasi lennata ei taha.
Praegu Aafrikas olevad linnud ilma üle kurta ei tohiks ja Läti kalakotkas Eriks on just jõudmas peale Sahaara kõrbe ületamist Vahemere äärde. Eesti kalakotkas Ilmar alles jõuab Sahaara kõrbe. Piret peatub endiselt Niiluse deltas ja hoiab jälgijate meeli ärevil, sest Erika saatus on kõigil veel meeles.
Lõpuks hakkas rändama ka suur-konnakotkas Tõnn. Ja kaardil saame näidata merikotkas Sillu liikumisi. Ootame veel suur-konnakotkas Tore saatja ärkamist. Sookurgede andmed jäid viimase ülekande ajal väga kesiseks, selle põhjusi näitab aeg.

Alustame kurva uudisega. Meie jälgitavatest kalakotkastest vanim, Erika hukkus rändepeatuspaigas Niiluse deltas. Sama kohta on ta peatuspaigana kasutanud teadaolevalt juba kuus aastat (mil me teda jälgime). Erika otsisid üles Egiptuses elav eestlane Toomas Mikkor ja kohalik Nuweiba beduiin Salman. Tõsi, nad pidid sõitma üle 500 km oma asupaigast Erikat otsima. Sõjaväe lennuväljade naabruses polnud neil muidugi vaba voli tegutseda, aga hukkunud linnu leidsid nad üles ja võtsid saatja kaasa. Kontrollpunktides õnneks saatjat neilt üles ei leitud ja vangi ei pandud. Aga Erika kukkumiskohast leidsid nad kuivanud vereloigu. See koht asub mõne meetri kaugusel elektriliinist, mis võis ka olla linnu hukkumise põhjuseks. Laskmist või röövlooma põhjusena ei arvatud, küll aga Salman leidis, et linnu kael oli murdunud. Keegi polnud hiljem hukkunud lindu söönud.
Erika saatja on praegu Siinai idakaldal. Kui keegi on sealtpoolt Eestisse tulemas, oleks väga vajalik saatja Eestisse tuua!

Hea uudis on nagu juhtumisi sarnase nimega linnult - Läti kalakotkas Eriksilt. Me kaotasime temaga side oktoobri alguses ja kuni 23. märtsini ei teadnud midagi Eriksist. Praegu teame, et Eriksi talvituskohas polnud GSM võrku ja andmeid ei olnud võimalik saata. Nüüd, kui Eriks on rändele asunud, laekuvad kõik andmed tagantjärele, sest saatja on need kõik salvestanud. Seetõttu saame parandada nii kevadhooaja rändekaarti kui ka sügisest rändekaarti Eriksi andmetega. Eriks pesitses koos mullu sügisel Itaalias surma saanud Ilzega. Seega nüüd peab ta leidma uue paarilise, kui tagasi jõuab.

Häid uudiseid näete ilmselt varsti veel, kui rändekaardil silma peal hoiate. Ja loodame, et halbu uudiseid niipea ei tule kirjutada.

Pea-aegu kõik saatjatega linnud on talvitusaladelt liikuma hakanud, ainult suur-konnakotkas Tõnn polnud tänase seisuga veel teele asunud.

Kaua oodatud lindude kevadränne on pihta hakanud. Tehniliste nüansside tõttu saime alles nüüd teada, et esimesena (21. veebruaril) alustas rännakut Lähis-Idast pesakoha poole must-toonekurg Raivo. Raivo on ühtlasi ka meie kõige pikemaajalisem koostööpartner, näeme juba tema seitsmendat kevadrännet. Teisena alustas 26. veebruaril Priidu, kes talvitas Kesk-Aafrika Vabariigis. Priidu on Saaremaa must-toonekurg, kelle kuuendat saabumist peaksime nüüd nägema. Kolmas praeguseni jälitav must-toonekurg nimega Pirsu startis Kamerunist 1. märtsil. Teda loodame näha Harjumaal tänavu edukalt pesitsemas.
Kevadrännet on alustanud ka kuuendat kevadet jälgitav kalakotkas Erika, aga tema päevinäinud saatja ei taha anda välja täpseid GPS asukohti. Nii oskame vaid kaudselt väita, et Erika oli 1. märtsil ligi 1200 km juba lennanud, aga 21. veebruaril oli ta veel talvituskohas. Tõenäoliselt teeb Erika peatuse Niiluse deltas, enne kui põhja poole edasi lendab.

Kes stardib järgmisena? Kas Piret ja Ilmar ka varsti liikuma hakkavad? Mida teeb Ahja2 sel aastal? Kas Läti Eriks ilmub veel levisse? Äkki lätlane A531 leiab pesakoha hoopis Eestis? Kas Tõnn hakkab tänavu pesitsema ka... jne. Küsimusi jätkub.

Paar päeva oli server rivist väljas ja rändekaarti ei saanud vaadata, aga 15. veebruarist tuleb meil pöörata rändekaardil lehte – alustame 2013 kevadega. Raske on ennustada, millal linnud oma talvitusaladelt liikuma hakkavad. Võimalik, et näiteks väike-konnakotkas Magnus on juba siiapoole teel. Ränne on lindudele üsna raske ettevõtmine, aga nii on see aastatuhandeid olnud ja tugevamad jäävad populatsioonis järglasi andma. Selleks tuleb õigeks ajaks pesitsusaladele tagasi jõuda. Üksikute lindude rännet on võimalik jälgida saatjate abil, aga saatjate jaoks püütud linnud ei pruugi olla kõige tugevamad selles populatsioonis. Teisalt on nad üsna juhuslikud oma liigi esindajad, ehk võiks teatud tõenäosusega anda ülevaate liigist. On vähe võimalusi, et saatja kuidagi võiks linnu ellujäämist soodustada, kuigi vähemalt üks niisugune juhus on meil ka olnud. Tõenäoliselt ei saa saatjaid kunagi olema nii palju kui rõngaid lindude jalas, seega tuleb olmasolevatest andmetest võimalikult palju infot ära kasutada liikide kaitseks. Rändekaardile jääb esialgu siiski vaid teavituslik ülesanne.

Kaardilt kaovad kevadlehe keeramisega sügisrändel või talvitusalal kadunud linnud. Kindlalt on teada sookurg Hauka, merikotkas Nimetu, konnakotkas Luule ja Läti kalakotkas Ilze hukkumine, aga tõenäoliselt on neid rohkem. Samas oli heaks avastuseks must-toonekurg Valduri leidmine, kuigi varem pidasime ka teda hukkunuks. Valduri saatja ei tööta. Loe rohkem siit…

 

Kui vaadata meie kotkaste talvituskohti kaardil, siis võib oletada, et kevadrändeni on jäänud paar-kolm nädalat. Ilmar talvitab nii kaugel, et aprilli alguses kohale jõudmiseks peaks ta üsna varakult tulema hakkama. Enne veebruari lõppu peaks ka Piret ja Erika liikuma hakkama, sest mullu kevadel hakkas Erika kodu poole liikuma 20. veebruari paiku (täpset kuupäeva pole, sest saatja oli ka siis tühjaks saanud ning hakkas uuesti laadima lennu ajal).

Jaanuari alguses selgus sookurg Hauka olukord, ta jäi Siinai poolsaare lõunatipus paigale novembri lõpus ja seal ta ka hukkus. Kas ta hukkus kohe või sai ta ennem kuidagi vigastada - seda me ei tea ja leidjatel polnud võimalik hinnata ka kohapeal surma põhjust. On mitmeid võimalusi... näiteks võis ta peatuda Sharm-el-Sheikhi reoveetiikidel, sealt juua ja mingi mürgituse saada (sarnaselt käitus ka must-toonekurg Piia 2008 sügisel), umbes kilomeetri kaugusel leidmiskohast on suur elektriliin, milles ta võis näiteks tiiba vigastada ja hiljem kõndida leidmiskohta, pole välistatud laskmine, kuigi kohalikud beduiinid seda ilmselt ei teeks. On ka võimalik, et ta sai mingi mürgituse juba Türgis peatudes ja see mõjus alles hiljem. Aga on ka võimalik, et noor kurg ei jõudnud end peatuskohtades piisavalt nuumata, et pikka lendu taluda. Võivad olla ka mitmed põhjused korraga. Igatahes on see kolmas noor sookurg, kes selles piirkonnas ära kaob. Peame tänama Hauka saatja otsijaid, Nuweiba kandi beduiine eesotsas kohaliku eestlase Toomas Mikkoriga.

Kalakotkas Ilze saatja leidmiseks tundusid kaugelt vaadates küll tingimused head olevat, aga vaatamata saksa ja itaalia kolleegide pingutustele saatjat siiski üles leida ei õnnestunud. Ilze paariline pesitsusajast, Eriks pole meile andmeid saatnud, loodetavasti asub tema talvitusala GSM levialast väljas ja hiljemalt kevadel näeme Eriksit jälle kaardil liikumas. Eesti kalakotkastel tundub kõik korras olevat. Piret ilmus peale pooleteise kuulist eemalolekut jalle levisse ja saadab ilusti andmeid Lõuna-Sudaanist, Ilmar omakorda Angoolast. Huvitav oleks teada, kas keegi on ka selles piirkonnas käinud ja pilti teinud sealsest maastikust?